Lasnamäe Püha Markuse

  • Avaleht
  • Kogudus
    • Kes me oleme?
    • Mida me usume?
    • Sakramendid
    • Leerikursus
    • Lapsed ja noored
    • Koostöö
    • Annetused
  • Kalender
  • Blogi
    • Uudised
    • Koguduse elu
    • Minu Lasnamäe
  • Meedia
  • Kontakt

Archives for august 2017

Minu Lasnamäe 12: Kristel

16.8.2017 by Kirsti Malmi

Selle rubriigi viimane intervjuu toimub kõige kõrgemal – 10. korrusel! Kohtusin seal värskete lasnamäelastega, kes on alles viimase aasta-paari jooksul Mustakivi asumisse elama kolinud. See hubane miljonivaatega katusekorruse tuba on ühiseks staabiks kümnele kliendile ja kolmele tugiisikule AS-s Hoolekandeteenused Lasnamäe Kodu, mis on mõeldud erivajadustega noortele täiskasvanutele, kes on seni elanud erinevatetes lastekodudes ja hooldekodudes, kuid õpivad nüüd tugiisikute toel iseseisvat elu. 

Kõik kümme klienti käivad igapäevaselt tööl, kes kojamehena või koristajana, kes koka abina või nõudepesijana jne. Nende kodud on kolmes erinevas korteris Mustakivi asumis ning ühe korteri juures asuv staap on kõigile ühine elutuba-köök, kus valmistatakse kordamööda lõuna- ja õhtusöögid ning veedetakse ühiselt aega. Enamus Mustakivi üksuse klientidest olid mulle tuttavad Vääna-Viti Kodust, kus olen juba aastaid käinud kirikutunde pidamas. Nüüd, kui saime esimest korda kokku Lasnamäel, kogesime vastastikku taaskohtumise rõõmu. Kristel oli nõus tutvustama ennast ja oma Lasnamäge.

Kristel koos tugiisik Heidyga.

Kolisin siia Vääna-Viti kodust umbes aasta tagasi. Elame kolmekesi ühes korteris. Hommikul ärkame ja sööme oma korteris hommikusööki. Siis lähen kohe tööle. Töötan siin lähedal ühe maja kojamehena. Igal tööpäeva hommikul käin seal koristamas, tühjendan prügikastid ja hoolitsen, et prügikonteinerite ümbrus oleks puhas. Vajadusel roogin lund, riisun lehti või heiskan lipu. Inimesed on võtnud mind sõbralikult vastu, keegi pole ühtegi paha sõna öelnud.

Siis tulen siia staapi, kus olen ka abiks, kui midagi on vaja teha. Mulle meeldib väga kokata ja küpsetada!

Mustakivi 10. korruse akendest avaneb miljonivaade üle Lasnamäe!

Paar korda nädalas käin lisaks Tabasalu kandis, samuti kojamehe ülesannetes. Sõidan sinna kahe bussiga. Alguses tundus ümberistumine keeruline, kuid nüüd olen sellega juba harjunud, nagu ka üldse siin elamisega. Olen eluga rahul! Mulle meeldivad väga kõik kolm tugiisikut, kes meil töötavad, saame hästi läbi. Vabal ajal mängime lauamänge. Mulle meeldib matemaatika ja värvimine. Meeldib ka laulda ja tantsida. Kui õhtul läheme siit poole kaheksa ringis oma korterisse, siis vaatan telekat või vahel teen oma toas diskot, laulan ja tantsin.

Olen osalenud igal aastal Kernu laulupeol ja plaanin teha seda ka nüüd. Sel aastal toimub erivajadustega inimeste laulupidu Viljandis. Kevadel hakkavad meil Vääna-Vitis lauluproovid ja siis saan käia ka oma jalgrattaga sõitmas. Minu isiklik jalgratas on veel seal, kuna siin Lasnamäel pole eriti kohta, kus sõita või ratast hoida. Jalutada on ka tore. Siin Lasnamäel on kõige ilusam ja toredam koht mu oma kodu!

Enne õhtust kojuminekut mängitakse veel koos lauamängu.

Lõpetuseks:

12 nädalat ja kohtumist on nüüd möödas! Tänan kõiki, kes olete rännanud koos minuga! Loodan, et olete mõtetes-eestpalvetes kaasas ka edaspidi, nii nende inimeste juures, kes on Lasnamäe linnaosa nende nädalate jooksul meile tutvustanud, kui ka Lasnamäele rajatava luteri koguduse töödes-tegemistes. Infot  meie tegemiste kohta leiab Lasnamäe Püha Markuse koguduse kodulehelt markuse.ee. 

Tekst ja fotod: Kirsti Malmi

Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad: 

Minu Lasnamäe 1: Kirsti

Minu Lasnamäe 2: Martin

Minu Lasnamäe 3: Piret

Minu Lasnamäe 4: Inga

Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria

Minu Lasnamäe 6: Jaanus

Minu Lasnamäe 7: Sergei ja Lilia

Minu Lasnamäe 8: Igor

Minu Lasnamäe 9: Salme

Minu Lasnamäe 10: Ani

Minu Lasnamäe 11: Ülle 

Filed Under: Minu Lasnamäe

Minu Lasnamäe 11: Ülle

9.8.2017 by Kirsti Malmi

Lasnamäe tagaossa, Peterburi maantee kõrval asuvate Mahtra ja Ümera asumite vahelisele tühermaale kerkis selle kümnendiku alguses üheksa 6-15-korruselise paneelmajaga munitsipaalkvartal, mida olen rahvasuus kuulnud hüütavat ka ”Savisaare linnakuks”, ehitamise ajal linnapeaks olnud Edgar Savisaare järgi.

Ühel talvisel õhtul läksin sinna tegema intervjuud. Õige maja ja ukse ülesleidmine polnud esimest korda kvartalit külastavale teps mitte kerge, kuna majade numbrid eksitavalt üksteisele sarnanesid: 8/1, 8/2, 8/3, 8a/1, 8a/2, 8a/3, 8b/1, 8b/2, 8b/3. Lõpuks leidus õige trepikoda ning erkoranž uks, mille avas perenaine Ülle, kutsudes mind edasi oma hubasesse avatud köögiga korterisse.

Raadiku kvartali üheksas majas on kokku 1214 korterit.

Olen elanud ligi poole oma elust Põhja-Tallinna puumajas. Minu lapsepõlve miljööks olid Kalamaja puumajakvartalid. Pärast abiellumist kolisin Koplisse. Mäletan, kuidas suviti sõitsime lastega Kaberneeme metsa seenele ja iga kord, kui möödusime Lasnamäele kerkivast paneelmajade linnaosast, ütlesin lastele, et sellisesse piirkonda ei koliks ma eales…

Kuus aastat tagasi vaatasin kolimispäeva õhtul välja tühja kahetoalise korteri kardinateta akendest ja pisarad voolasid. Ütlesin endale: ”Nonii, Ülle, siin sa nüüd oled!” Elu keerdkäigud olid toonud mind siia. Olin hiljuti lahutanud ja elanud aasta üürnikuna külmas ja remontimata korteris. Et noorim tütar oli veel alaealine, saime võimaluse taotleda linnalt munitsipaalkorterit. Lootsin saada üürikorteri Koplis, sellepärast ütlesin ära esimese pakkumise nendes Lasnamäel vastvalminud munitsipaalmajades. Paar nädalat hiljem sain veel uue pakkumise ja lõpuks haarasin kinni õlekõrrest.

Kuus aastat tagasi vaatas Ülle seda vaadet läbi pisarate. Nüüd tundub piirkond juba kodune.

Vastvalminud korteri köögi varustusse kuulusid vaid pliit, ventilaator ning valamukapp, kõik muu mööbel tuli endal soetada. Alguses mind see avatud köök häiris, ma ei tahtnud diivanil istudes vaadata pesemata nõusid kraanikausis. Tunnen puudust rõdust, mul on kahju, et seda pole nendes majades iga korteri juurde planeeritud. Eks kõigega harjub!

Esimesed kuud olid rasked. Igatsesin ahikütet ja pliiti ning puumaju, millel on igaühel oma nägu. Nüüd oskan juba näha korrusmajas elamise positiivseid külgi. Tulen õhtul koju ja tuba on soe, kraanist tuleb kuum vesi… ei peagi kõigepealt asuma maja kütma! Siin on poed ja teenused kõik käepärast. Kui poleks vaja töö pärast kesklinnas käia, polekski vajadust kaugemale minna. Võin öelda, et mulle meeldib siin. Siiski vahel unistan, et kui võidaksin kusagilt miljoni, läheksin Kalamajja tagasi.

Mingi hetk märkasin, et mu endine Kopli naaber elab siin mu vastas korteris! Siin elab tegelikult päris palju endiseid koplilasi, olen tuvastanud õues tuttavaid nägusid aastate tagant. Üürikorteri saanute hulgas on palju Põhja-Tallinna puumajade rajoonis elanud sundüürnikke, kes olid sunnitud oma kodust loobuma, kui nõukogude ajal võõrandatud maju on hakatud tagastama seadusejärgsetele omanikele. Mõnede ükskõikne käitumine reedab, et nad elavad siin vastu tahtmist. Seda on kurb vaadata, sest lõppkokkuvõtes on see hubane ja hea koht.

Eesti keelt kuuleb siin üsna tihti, kuigi näiteks oma trepikoja korrusel olen ainus eestlane. Hinnanguliselt on meie maja elanikest eestlasi umbes kolmandik. Ise kasvasin lapsena Koplis kakskeelseks ja vaatan tihti ka venekeelseid uudistekanaleid. Nendes uutes majades elab palju lastega peresid ja suviti mängivad lapsed õues hiliste õhtutundideni. Hiljuti tulin kord päris hilja koju ja juhtusin kuulama välisukse juures, kui umbes kümneaastane poiss helistas ilmselt oma sõbra uksekella ja küsis, kas ta võiks täna nende poole ööbima tulla.

Esimesel sügisel töölt koju kõndides rääkisin kord telefoniga juttu. Ühed noored läksid ees ja astusin nende järel välisuksest sisse. Tõusin liftiga seitsmendale korrusele ja mõtlesin, et naabrid on ikka väga nahaalseks läinud,  minu uksemati enda ukse taha nihutanud! Pistsin võtme lukuauku, aga miskipärast võti ei keera… Mõtlesin suures hämmingus tükk aega, kuni sain aru, et olin vales majas! Need majad on ju kõik väljast ühesugused ja trepikodadeski ühesugused valged seinad ja oranžid uksed. Nüüd naeran selle juhtumi üle, aga siis oli küll piinlik ja läksin rutuga koju!

Nüüdseks elab tütar omapäi ja olen juba aasta otsa üksinda. Alguses oli väga harjumatu ja kurb, üksielamine tahab harjumist. Õnneks on sõbrad, lähedased ja töö. Õhtuti pärast töölt naasmist ei viitsi siit küll enam uuesti 8 km kaugusele kesklinna sõita, kuigi bussisõit on küllaltki kiire. Kui mul on vaja olla õhtul linnas, jään sinna otse töölt ja tulen koju alles pärast.

Kui linnaosavalitsus soovis elanikelt ettepanekuid piirkonna arendamiseks, tegin ettepaneku, et võiks korrastada majade taga asuva parkimismaja ja Peterburi maantee vahelise roheala ning kvartali teisel küljel tühjalt seisva koolimaja asemele võiks ehitada midagi ilusat ja kasulikku, näiteks multifuntsionaalse noortekeskuse. Või veelgi parem idee oleks ehitada selle koha peale Lasnamäe luterlik kirik!

Paremale jääva tühja koolimaja asemel näeks Ülle tulevikus luteri kirikut!

Tekst ja fotod: Kirsti Malmi

Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad: 

Minu Lasnamäe 1: Kirsti

Minu Lasnamäe 2: Martin

Minu Lasnamäe 3: Piret

Minu Lasnamäe 4: Inga

Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria

Minu Lasnamäe 6: Jaanus

Minu Lasnamäe 7: Sergei ja Lilia

Minu Lasnamäe 8: Igor

Minu Lasnamäe 9: Salme

Minu Lasnamäe 10: Ani

Filed Under: Minu Lasnamäe

Minu Lasnamae 10: Ani

2.8.2017 by Kirsti Malmi

Kutsusin esmaspäeval Lasnamäe koguduse vabatahtliku Aive endaga kaasa selle rubriigi tarvis intervjueeritavaid otsima. Aive oli aidanud vene keele tõlgina kaasa juba kellassep Igorit küsitledes. Saime kokkulepitul ajal kokku õigeusukiriku parklas, kust suunasime sammud kiriku kõrval asuva uue Loopealse asumi poole. Oli keskpäev ja mere poolt puhus külm tuul.

Aive pöördus julgesti esimese vastutuleva inimese poole. Too oli noor ema Ani, kes püüdis rahustada lapsevankris oma pooleaastast tütart lõunauinakule, et jätta siis laps linnaskäigu ajaks vanaema hoolde. Vestluse keel vaheldus vene keelest inglise keelde ja lõpuks eesti keelde, kui koos ümber kiriku jalutasime. Laps jäi vanaema hoolde ning meie saatsime Ani bussipeatuseni, kust ta istus kesklinna sõitva bussi peale. 

Olen pärit Ida-Virumaalt ja tulin Tallinna õppima umbes seitse aastat tagasi. Ülikoolis tutvusin oma praeguse abikaasaga, kes oli tulnud siia Tšehhist Erasmuse programmi kaudu. Kui ta siis edasi Inglismaale kolis, kutsus ta mind kaasa. Nõustusin, kuigi olin enne unistanud vahetusõpingutest Saksamaal. Elasime Inglismaal neli aastat, mille järel asusime koos elama Lasnamäele.

Minu õde elab ühes nendest kiriku kõrval asuvatest uutest majadest. Ka meie kodu asub samal Lasnamäe merepoolsel serval, kuid siit paar kilomeetrit edasi, Läänemere teel. Parasjagu on ema meil külas ja aitab lapse hoidmisel. Tema elab endiselt Ida-Virumaal.

Mulle meeldib Lasnamäe ja eriti see merepoolne piirkond. Siin on ilusad vaated merele, hea ühendus kesklinnaga ning lühike maa Piritale, mis on minu lemmikpaik siinkandis. Poes käime enamasti kas suures Lasnamäe Centrumis Laagna tee ääres või Läänemere Selveris. Teistesse Lasnamäe piirkondadesse mul pole eriti asja olnud.

Minu emakeel on vene keel ja kodukeel inglise keel. Eesti keele praktikat on mul olnud vähe, tunnen ennast kindlamana inglise keeles suheldes. Minu kodukandis Ida-Viru väikses Ahtme vallas ei leidu noortele eriti töö, õppimise ega harrastamise võimalusi, mispärast tulin ka ise omal ajal Tallinna.

Väga tore, et siia sai ehitatud see kirik. Olen seal ka ise vahel käinud. Õega oleme pannud tähele, et siin käib pühapäeviti palju rahvast, iseäranis suurtel kirikupühadel. Eriti vanematele inimestele paistab meeldivat, et nad saavad käia kirikus siinsamas Lasnamäel. Õde ütleb, et teda kiriku lähedus ja kirikukellade helin ei sega.

Paljust muustki võiksime veel vestelda, kuid buss saabub ja on aeg jätta hüvasti…

Meie teed lähevad lahku bussipeatuses, kus Ani astub kesklinna sõitva bussi peale. Teeme veel Aivega lühikese jalutuskäigu Loopealse korteritega tutvudes.

Piirkonnas on lihtne eristada kahte osa. Kahe merepoolse kvartali majad on rõdude ja valge välisfassaadiga, ehitatud erasektori arendaja poolt.

Nende taga on kaks munitsipaalmajade kvartalit. Linna üürikorteritel pole rõdusid ja välisseinad on osaliselt betooni värvi. Lähim toidupood asub mõnisada meetrit eemal Katleri asumis. Oma lasteaeda piirkonnas veel pole, kuigi paistab, et elanikest valdav osa on lastega pered. Lähiaastatel plaanib Tallinna linn ehitada Loopealse lääneküljele uue suurhaigla.

Tekst ja fotod: Kirsti Malmi

Minu Lasnamäe -sarja eelmised osad: 

Minu Lasnamäe 1: Kirsti

Minu Lasnamäe 2: Martin

Minu Lasnamäe 3: Piret

Minu Lasnamäe 4: Inga

Minu Lasnamäe 5: Violetta-Viktoria

Minu Lasnamäe 6: Jaanus

Minu Lasnamäe 7: Sergei ja Lilia

Minu Lasnamäe 8: Igor

Minu Lasnamäe 9: Salme

Filed Under: Minu Lasnamäe

EELK Lasnamäe

Arhiiv

  • veebruar 2023 (1)
  • november 2022 (1)
  • oktoober 2022 (2)
  • september 2022 (1)
  • mai 2022 (2)
  • aprill 2022 (1)
  • märts 2022 (2)
  • jaanuar 2022 (2)
  • detsember 2021 (1)
  • oktoober 2021 (1)
  • september 2021 (1)
  • august 2021 (2)
  • juuni 2021 (1)
  • mai 2021 (3)
  • aprill 2021 (3)
  • märts 2021 (3)
  • veebruar 2021 (1)
  • jaanuar 2021 (2)
  • detsember 2020 (2)
  • november 2020 (1)
  • juuli 2020 (1)
  • juuni 2020 (1)
  • mai 2020 (2)
  • aprill 2020 (4)
  • märts 2020 (8)
  • veebruar 2020 (3)
  • jaanuar 2020 (2)
  • detsember 2019 (2)
  • oktoober 2019 (2)
  • september 2019 (3)
  • august 2019 (3)
  • juuli 2019 (1)
  • juuni 2019 (4)
  • mai 2019 (3)
  • aprill 2019 (1)
  • märts 2019 (6)
  • veebruar 2019 (4)
  • jaanuar 2019 (3)
  • detsember 2018 (6)
  • november 2018 (1)
  • oktoober 2018 (1)
  • september 2018 (2)
  • juuli 2018 (1)
  • aprill 2018 (1)
  • märts 2018 (3)
  • veebruar 2018 (1)
  • jaanuar 2018 (2)
  • detsember 2017 (2)
  • september 2017 (2)
  • august 2017 (3)
  • juuli 2017 (4)
  • juuni 2017 (7)
  • mai 2017 (2)
  • aprill 2017 (1)
  • märts 2017 (3)
  • veebruar 2017 (3)
  • jaanuar 2017 (3)
  • detsember 2016 (2)
  • veebruar 2016 (6)

Meie kontakt

Pae palvekoda

Pae 21 , 11415 Tallinn (sissekäik 0-korrusele maja restoranipoolsel nurgal)

Pank
MEIE KONTOANDMED ON MUUTUNUD!
uus konto: EE112200221075759084

EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TALLINNA PÜHA VAIMU KOGUDUS
Swedbank SWIFT/BIC: HABAEE2X

Võrgus

  • Email
  • Facebook
  • Instagram

© Copyright 2018 EELK Püha Markuse kogudus · All Rights Reserved · Log in