Osalesime Pirukafestivalil
Juuli lõpul osalesime ajaloo esimesel Lasnamäe Pirukafestivalil, mis toimus MTÜ Lasnaidee ja linnaosavalitsuse eestvedamisel meie “kodupargis”. 30 kraadisest leitsakust hoolimata rahvast oli liikvel päris palju. Pirukate ja muude hõrgutiste valik oli rikkalik ja rahvusvaheline, nagu seda on ka meie linnaosa elanikkond.
Meie laager asus festivaliala keskel suure puu juures. Selle vari oli väga teretulnud! Algselt oli plaanis keeta lõkkekohvi, kuid leitsaku ja tuleohu tõttu piirdusime külmade kookidega. Jagasime ilma rahata paarsada topsitäit külma piarmünditeed, morssi ja vett. Pikk aga tore päev oli, esimese ja viimase pildi vahele jäi 8,5 tundi! Suur tänu Jürile, Aivele ja Heldurile!
Külalised Sipoost
Aprilli keskel saabus Sipoo soome kogudusest 10-liikmeline grupp tutvuma oma misjonisaadiku Kirsti ning Lasnamäe linnaosaga. Külaliste sooviks oli mitte piirduda vaatleja osaga vaid ka ise midagi kasulikku teha. Koostöös Lasnamäe Sotsiaalkeskusega valmis plaan korraldada reede pärastlõunal Katleri staadionil kevadpiknik kõrvalasuva Laste Päevakeskuse lastele. Enne seda jõuti teha tutvust Paasiku 7 sotsiaalmajaga.
Laupäeval suunduti aga Lasnamäe LOV soovitusel ja kaasa antud varustusega Prisile poole. Paari tunniga sai Maksima parkimisplatsi taguse kõnnitee ümbrus tükk tükk maad puhtamaks. Meie üllatuseks ja rõõmuks liitusid talgutega ka mõned kohalikud lapsed-lapsevanemad-vanavanemad, lapsed eesotsas! Ühel 5-aastasel preilil oli lausa sünnipäev ja loomulikult laulsime talle hüvastijätuks sünnipäevalaulu 🙂
Pühapäeval pidasime Pae palvekojas koos kohalikega kakskeelse soome-eesti jumalateenistuse. Oli hea kogeda osadust nii teineteise kui ka Hea Karjase Jeesusega!
Uuel nädalal saabus kiri linnaosavalitsusest:
Austatud Kirsti Malmi!
Suur tänu Teile ja Soome kolleegidele väärika panuse eest Lasnamäe kaunimaks muutmisel.
Olen vaimustuses heast tahteavaldusest ja tulemuslikust tööst, mida jääb meenutama korrastatud haljasala ja meeleolukas ühispilt.
Soovin kõigile päikeselist ja õnnelikku kevadet!
Lugupidamisega
Maria Jufereva
Lasnamäe linnaosa vanem
Veebruari teisipäevade kroonika osa 2
Kuu kolmandal teisipäeval tegime esimese ekskursiooni. Saime kokku Pae palvekojas ja sõitsime siis seitsmekesi külla Mähe kirikusse. Pojengi teel, keset kunagist suvilate rajooni, taasavati detsembris Tallinna Mähe Baptistikoguduse kirik.
Seal võtsid meid vastu pastor Ruudi Leinus koos abikaasa Haldiga. Kõigepealt imetlesime kirikusaali, laulsime ja pidasime väikse palve. Pärast istusime hubases kõrvaltoas ümber kohvilaua ja saime kuulda nii Eesti Kirikute Nõukogu kohta, mille täitevsekretäriks Ruudi on, kui ka Eesti EKB-liidu ja eelkõige Mähe kiriku ja koguduse lugu.
Pojengi tee 31 hoone oli ehitatud baptistikoguduse palvelaks vahetult enne sõda ja kogudus jõudis seal tegutseda vaid kümmekond aastat enne kui see natsionaliseeriti. Torn lammutati ja maja ehitati korteriteks. Tagastamise protsess kujunes eriti pikaks, kuna kogukonna vastasseis oli tugev. Ehitusluba saadi alles mullu kevadel. On suur Jumala ime, et vaid veidi rohkem kui pool aastat hiljem on räämas hoone muutunud ilusaks ja helgeks kirikuks! Seda kõike ilma pangalaenuta, Jumala abil ja juhtimisel. Taastatud on ka kirikutorn, mille tipus on nüüd rist.
Meie külaskäigule järgnenud päeval said Ruudi ja Haldi Leinus Pirita linnaosavalitsuselt tunnustuse kogukonnaelu edendamise eest! Kogukonna vastuprobaganda pööras hoopis reklaamiks ja õnnistuseks, täna puhuvad uued tuuled. Soovime Mähe kirikule ja koguduse perele rohkesti Jumala õnnistust!
Eesti Vabariigi piduliku aastapäeva järel tähistasime meiegi EV100 juubelit! Katsime üheskoos Voldemari lõõtsamängu saatel ilusa laua. Nobedad käed panid köögis kokku kiluvõileivad ja sprotisaiad. Esimest korda võtsime kapist kasutusele meie ilusa kohviserviisi! Sinimustvalged ei olnud ainult salvrätid ja lipp, vaid ka jäätis :-).
Margus luges ette EELK peapiiskop Urmas Viilma läkituse iseseisvuspäevaks.
Seejärel laulsime “Hoia, Jumal, Eestit…”.
Aime oli varunud kaasa mitu eesti luuletajate luulekogu, millest igaüks, kes soovis, võis lugeda ette mõne luuletuse. Ilusad ja kõnekad read nt. Hando Runnelilt.
Kõlasid laulud eesti, seto ja soome keeles. “Saaremaa valss”, “Ma tahaksin kodus olla” jne.
Andul oli olnud nädalavahetusel 18. sünnipäev! Laulsime talle sünnipäevalaulu:
Võid olla Isa armas laps. Ta pere sindki armastab! See armastus meid ühendab ja Isa soojus lähendab, sa oled Tema laps!
Õhtu lõpetasime õnnistuslauluga, nagu ikka. Seekord aga lõõtsa ja ukulele saatel!
Issand hoidku sind, õnnistagu sind! Ta pale paistku su peale. Issand hoidku sind, õnnistagu sind, sul olgu armulik. Issand kaitsku sind kõige kurja eest, sinu hinge hoidku Ta. Tema rahu ja armastus, need olgu sinuga!
Kohtumiseni taas teisipäevadel!
6. märtsil võtame ette ekskursiooni Pirita kloostrisse. Koguneme kella kuueks Pae palvekoja juurde ja sõidame sealt autodega koos Piritale. Uutel tulejatel palun igaks juhuks anda oma tulekust märku Aivele tel. 5512 149, siis oskame arvestada autodega. Kloostris oodatakse meid kell 18.30, kes eelistab tulla otse sinna. Sel juhul palun olla kohal mõni minut varem. Proua Lagle Parek on lubanud tutvustada meile kloostrit ja rooma-katoliku kirikut.
Tervitustega Kirsti
p.s. 20. märtsil on teemaks vennastekoguduse liikumine ja luterlus, 3. aprillil metodistid ning 17. aprillil adventistid! Vahepealsetel teisipäevadel tavapärased osadusõhtud. Täpsem info meie kalendris.
Veebruari teisipäevade kroonika osa 1
Teisipäevased osadusõhtud on olnud viimasel ajal väga eripalgelised ja vahvad! Teen väikse pildiülevaate ja kutsun kõiki selle kroonika lugejaid julgesti meiega ühinema – osadusõhtud on avatud kõigile, vaatamata vanusele, soole, rahvusele, kogemustele või usulistele vaadetele!
6. veebruaril joonistasime põgusa pildi ristikiriku ajaloole ja mitmekesisusele.
Kristlus võrsub samast juurestikust judaismi ja islamiga. Neid kolme usundit ühendab veendumus, et on olemas vaid üks Jumal.
Jeesuse järgijate hulk on paari aastatuhandega kasvanud ülemailmseks kirikuks, mis on küll elanud läbi mitmeid lõhenemisi või hargnemisi, nagu näiteks jagunemine ida ja lääne kirikuteks aastal 1054 pKr. Nende erinevate harudega tänapäeva Eesti kontekstis meil ongi plaan sel kevadhooajal tutvuda.
13. veebruaril oli vastlapäev. Püstitasime Lasnamäe LOV lahkel loal Tondiloo parki telgi, Jüri tegi tünni sisse lõke, mille peal said peagi valmis hõrk kohv ja piparmünditee!
Meie soome praktikandid Anna ja Tuulia olid küpsetanud paarsada vastlakuklit, mille vahele lisasime kreemi kohapeal ja pakkusime tasuta kõigile soovijatele.
Samuel, meie uus nootejuht, valab siin piparmünditeed. Maiustajaid oli üle saja, igas vanuses. Jagasime huvilistele flaiereid ja tutvustasime oma tegevust Pae pavekojas.
Ega me liumäe juures ainult pealtvaatajateks ei jäänud… siin Aive liug!
Õhtul koguneti veel Pae palvekotta hernesupile ja aruteldi kolmapäevase tuhkapäeva piiblitekstide üle.
Mida me usume?
Jumal
Ristiusu (kristluse) keskmes on usk armastavasse Jumalasse, kes on kõige oleva algallikas ja lõppsiht.
Jumal ületab alati inimliku kogemuse, mõistmise ja selgituste piirid. Samal ajal on Ta end inimestele ilmutanud või tunda andnud kolmes jumalikus isikus – Isas, Pojas ja Pühas Vaimus. Sellel rajaneb esimestel sajanditel välja kujunenud kristlik õpetus kolmainsusest.
Isa on Looja
Jumal on loonud nii nähtava kui nähtamatu maailma ning hoolitseb selle eest isaliku armastusega. Jumal on loonud nii inimkonna kui ka üksikinimese oma näo järele, mis tähendab, et iga inimene kannab endas Jumala kujutist ja loomust.
Poeg on vabastaja
Lõputu ja igavene Jumal on saanud inimeseks Jeesuses Kristuses, näidanud Temas oma armastust inimkonna ja kogu loodu vastu ning Kristuse surma ja ülesäratamise läbi vabastanud nad kurjuse, kaduvuse ja surma kütkeist.
Püha Vaim on elavakstegija
Jumala kohalolu ja toimimine maailmas, kirikus ja üksikinimeses saab kogetavaks Püha Vaimu läbi, kes äratab ja toidab usku, lootust ja armastust.
Piibel
Kristliku usu lähtekohaks on Jumala ilmutus, millest tunnistavad Piibel ja seda tõlgendav kiriklik pärimus. Piibel on kõigi kristlaste jaoks ühine pühade kirjade kogumik, mis kirjeldab Jumala armastavat ja õiglast tahet ning lunastuslugu (Jumala päästvate tegude jada alates Aabrahami kutsumisest ja Iisraeli rahva vabastamisest kuni Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise, Püha Vaimu läkitamise ja kristliku kiriku rajamise ning Kristuse taastuleku ootuseni). Piibel koosneb Vanast ja Uuest Testamendist, milles on kokku 66 raamatut. Piibel vahendab Jumala ilmutust, kuid selle on kirjutanud inimesed, kes eri aegadel ja olukordades on Jumala ilmutust kogenud, tõlgendanud ja vahendanud – nii on Piiblis esindatud ühtaegu jumalik ja inimlik külg.
Piibel on kiriku raamat, mis on sündinud ja edasi kandunud palvetava ja Jumala tahet otsiva koguduse rüpes. Piiblis leiduvaid pühi kirju on ette loetud kristlaste jumalateenistustel. Pühakirjal on ka luterlikus jumalateenistuses keskne roll ja tähendus.
Vanakiriklikud usutunnistused
Luterliku kiriku õpetuse aluseks on lisaks Piiblile kolm vanakiriklikku usutunnistust, mis väljendavad usku Kolmainu Jumalasse. Neist kõige vanem on Apostellik usutunnistus, mille algkuju pärineb II sajandist ja mida kasutatakse meie kirikus igapühapäevasel jumalateenistusel. Nooremad on Nikaia usutunnistus (IV sajand) ja (V sajand).
Apostellik usutunnistus
Mina usun Jumalasse, kõigeväelisse Isasse, taeva ja maa Loojasse.
Ja Jeesusesse Kristusesse, tema ainsasse Pojasse, meie Issandasse,
kes on saadud Pühast Vaimust, ilmale toodud neitsi Maarjast,
kannatanud Pontius Pilatuse all, risti löödud, surnud ja maha maetud,
alla läinud surmavalda, kolmandal päeval jälle üles tõusnud surnuist,
üles läinud taeva, istub Jumala, kõigeväelise Isa paremal käel,
sealt tema tuleb kohut mõistma elavate ja surnute üle.
Mina usun Pühasse Vaimusse, üht püha kristlikku kirikut,
pühade osadust, pattude andeksandmist,
ihu ülestõusmist ja igavest elu. Aamen.
Nikaia usutunnistus
Meie usume ühteainsasse Jumalasse, kõigeväelisse Isasse,
taeva ja maa, kõige nähtava ja nähtamatu Loojasse.
Ja ühteainsasse Issandasse Jeesusesse Kristusesse, Jumala ainusündinud Pojasse,
kes Isast on sündinud enne kõiki aegu, Jumal Jumalast, valgus valgusest,
tõeline Jumal tõelisest Jumalast, sündinud, mitte loodud,
olemuselt ühtne Isaga, kelle läbi kõik on loodud;
kes on meie, inimeste pärast ning meie õndsuseks alla tulnud taevast
ning lihaks saanud Püha Vaimu läbi neitsist Maarjast ja inimeseks saanud,
Pontius Pilaatuse ajal ka meie eest risti löödud, kannatanud ja maha maetud ning
kolmandal päeval üles tõusnud pühade kirjade järgi ja üles läinud taeva,
istub Isa paremal käel ja tuleb taas kirkuses kohut mõistma elavate ja surnute üle;
Tema riigile ei tule otsa.
Meie usume Pühasse Vaimusse, Issandasse ja Elavakstegijasse,
kes lähtub Isast ja Pojast, keda Isa ja Pojaga üheskoos kummardatakse ja austatakse;
kes on rääkinud prohvetite kaudu.
Meie usume ühtainust, püha, kristlikku ja apostlikku Kirikut.
Meie tunnistame ühtainust ristimist pattude andeksandmiseks
ja ootame surnute ülestõusmist ning tulevase ajastu elu. Aamen.
Luterlik reformatsioon
Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kuulub luterlike kirikute perre, mis on alguse saanud XVI sajandi saksa teoloogi ja usupuhastaja Martin Lutheri põhimõtetest. Nimetus „evangeelne“ rõhutab Lutheri ristiusukäsitlust, mille keskmes on evangeelium (kr k „hea sõnum“) armulisest Jumalast, mitte aga käsk, moraalinormid või kiriklikud traditsioonid.
Luterluse kesksed arusaamad usust ja Jumalast:
Õigeksmõistmine armust – inimene mõistetakse õigeks Jumala armust, mis ületab Jeesuses Kristuses lõhe Jumala ja inimese vahel ning teeb lõpu inimlikule vajadusele end Jumala silmis tõestada või Tema soosingut pälvida. Ainus, mida inimeselt oodatakse, on lasta end Jumalal armastada.
Usk – inimene võtab Jumala õigeksmõistmise vastu usu läbi. Luterlik kirik rõhutab üksikinimese isiklikku usukogemust ja usuotsust. Samas ei lähtu usk inimesest endast, vaid Pühast Vaimust, kes usku sünnitab ja toidab Jumala Sõna ja sakramentide kaudu.
Piibel – kõigi usuliste, õpetuslike, eetiliste ning elu- ja kirikukorralduslike küsimuste viimane norm ja mõõdupuu on Pühakiri, mille valguses tuleb kriitiliselt vaagida kõiki kiriku ja kristlase eluavaldusi. Kui Piibel ja kiriklik pärimus teineteisega vastuollu lähevad, siis on ülim autoriteet Piiblil.
Kristus – Jeesus Kristus, Tema õpetus ja teod on usu ja pääsemise aluseks.
Lisaks Piiblile ja vanakiriklikele usutunnistustele on luterlikus kirikus usu ja õpetuse aluseks XVI sajandil sündinud luterlikud usutunnistuskirjad, millest tähtsaimad on Augsburgi usutunnistus ning Martin Lutheri Suur ja Väike katekismus.
Luterliku kiriku sakramendid (Kristuse enese poolt seatud ja Tema tõotustega seotud pühad talitused) on ristimine, mille kaudu laps või täiskasvanu võetakse vastu kiriku osadusse ja saab isiklikult osa Kristuse päästvatest tegudest, pattude andeksandmine ehk piht ning armulaud (Püha Õhtusöömaaeg), kus usklik saab leiva ja veini kaudu osa Kristuse tõelisest olemusest, Tema ihust ja verest.
Elu kristlasena
Jumal, kellesse kristlased usuvad, on elu looja ja alalhoidja. Ta on loonud inimese elama harmoonilises suhtes (osaduses) Jumalaga, kes on tema elu algallikas ja eesmärk. Osadusest Jumalaga kasvab välja usaldav ja armastav suhe kaasinimeste, kogu loodu ja iseendaga. Olukorda, kus usaldavad suhted inimese ja Jumala või inimese ja inimese vahel on kannatada saanud või hoopis purunenud, nimetab kristlus patuks. Patu väljendusvormiks on üleastumine Jumala kümnest käsust, enese huvide teiste omadest kõrgemale seadmine, suutmatus armastada ja andestada, aga ka sõltuvused ning võõrandumine.
Ristimine vabastab inimese patust ja taastab Tema osaduse Jumala ja kaasinimestega. See ei muuda inimest täiuslikuks, vaid kutsub ja kohustab teda käima koos Kristuse ja teiste kristlastega teekonnal, mis kestab kogu elu. Elu kristlasena tähendab elu igapäevases meeleparanduses, usus Kolmainu Jumalasse ning kaasinimeste armastamises ja teenimises. Usk Jumalasse ja armastus kaasinimeste vastu muudab elu mõttekaks ja tähendusrikkaks, annab jõudu taluda katsumusi ja kogeda Jumala lähedalolu ja õnnistust ka kannatustes.
Usk Kolmainu Jumalasse sünnib ja kasvab Jumala Sõna ja sakramentide toimel ning kokkukuuluvuses teiste kristlastega, üksteise eest palvetamise ja üksteise teenimise toel. Selleks vajab iga kristlane kirikut ja kogudust, kus õppida tundma ja rakendama Jumala tahet ning elada oma usku argipäevas. Apostel Paulus võrdles kirikut Kristuse ihuga, kus igal liikmel on oma funktsioon organismi kui terviku toimimises.
Surm ja igavene elu
Piibel õpetab, et surm ei ole loomulik osa inimelust, vaid Jumala algse loodupärase elukorralduse rikkumise tagajärg. Jumal on loonud inimese elama igaveses osaduses koos endaga. Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmise läbi kaotas Jumal surma võimuse. Jeesus tõotas oma järgijatele, et nad elavad koos Temaga igavesti. Kristlane võib uskuda, et surm ei ole elu lõpp, vaid värav igavesse ellu.
Piibel õpetab ka seda, et maailma ajalugu ei kulge sihitult ja kaootiliselt, vaid suubub oma lõppeesmärgi poole, milleks on Kristuse taastulemine aegade lõpul. See tähendab Jumala Kuningriigi, mis praegu teostub vaid hetketi, lõplikku avaldumist, kus patt ja surm on lõplikult kadunud ning harmoonia Looja ja loodu vahel saanud täiuslikuks.
(Allikas: https://eelk.ee/meie-usk/)
Koostöö
Kai Petteri Lappalainen ühispildil Lasnamäe linnaosavalitsuses linnaosa vanema Maria Jufereva, asetäitja Jaanus Riibe ning Olari sõpruskoguduse töörühma liikmetega aastal 2016.
EELK Tallinna Püha Vaimu kogudus – emakogudus
EELK Tallinna praostkond – praostkondlik kuuluvus
EELK Misjonikeskus – läbirääkimised, eriti algusaastatel, Nelja Tuule ristirännak aastal 2019
Lasnamäe Linnaosa Valitsus – ühised üritused (sh advendiküünla süütamised Lasnamäe asumites), nõupidamised, info
Lasnamäe Sotsiaalkeskus – suurte kirikupühade tähistamine Lasnamäe sotsiaalmajades
MTÜ Lasnaidee – ägedad kogukondlikud ettevõtmised Lasnamäe linnaosas, nt kogukonnaaiad, Lasnakino, elav raamatukogu
Ühisabi MTÜ – toiduabi vahendamine
Olari kogudus (Espoo) – sõpruskogudus Soomes
Joutjärvi kogudus (Lahti) – sõpruskogudus Soomes
Vesilahti kogudus – sõpruskogudus Soomes
Soome Rahvamisjon (Suomen ev.lut. Kansanlähetys) – töötegija, praktikandid
EELK Kadrina kogudus – eestpalve, laagripaik
EELK Maarja-Magdaleena koguduse – eestpalvekogudus
Lempäälä, Sipoo, Hyvinkää, Sammonlahti, Maaria (Turku) ja teised kogudused Soomes, kes on meil külas käinud, annetuste ja eestpalvetega toetanud ning kes on meie töötegijaid läkitanud.
Kui tahad meiega koostööd teha, tule ja räägime!
Kes me oleme?
EELK Lasnamäe Püha Markuse koguduse rajamisega alustati 2014. aastal. Toona detsembris hakkas väike tuumik inimesi, kellel oli unistus rajada luterlik kogudus Lasnamäe linnaossa, kogunema Margus ja Rutt Sardise ning Kai-Petteri ja Mirva Lappalaineni algatusel teisipäeviti Lindakivi kultuurikeskuses.
19. detsembril 2016 pühitses Tallinna praost Jaan Tammsalu Pae 21 maja 0-korrusel asuva üüripinna, millest sai meie koguduse kodu, Pae palvekoda. 13. juunil 2021 seati Lasnamäe tööd juhtima õp. Kaido Petermann. 2022. aastal alustas seni Siberi luterlikus kirikus teeninud vaimulik Pavel Zajakin venekeelse tööga.
Seni oleme tegutsenud EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse osana, kuid eesmärgiks on olnud rajada iseseisev Lasnamäe Püha Markuse kogudus. Selleks on vaja vähemalt 12 luteri kirku täieõiguslikku liiget, kes on valmis lööma kaasa koguduse rajamisel ja kogudusetöö arendamisel Lasnamäel. Kui oled luterlane või soovid saada luteri kiriku liikmeks ja eriti kui elad Lasnamäel, tule julgesti tutvuma meiega ja mõtle, kas Sina võiksid olla üks Lasnamäe Püha Markuse koguduse asutajaliikmetest!
13. detsembril 2023 jätsime 17 allkirjaga avalduse Tallinna praostile. Kui Jumal lubab, kevadine kirikukogu kinnitab uue, 170. koguduse rajamise. Palume selles protsessis Jumala juhtimist.
Mis me teeme?
- Koguneme jumalateenistustele pühapäeviti – venekeelne jumalateenistus toimub igal pühapäeval kell 11, eestikeelne kaks korda kuus kell 16 (kuu teisel ja neljandal pühapäeval armulauaga teenistus, muudel pühapäevadel vabamas vormis kogunemine). Vaata täpsemad ajad kalendrist!
- Teisipäeviti kell 18 eestikeelsed osadusõhtud.
- Kolmapäeviti kell 16 keelekohvik, kus saab harjutada eesti keele kõnelemist. Kell 18 algab venekeelne õhtupalvus ja seejärel venekeelne piiblitund.
- Reedeti kell 18.30 toimub venekeelne lühifilmiklubi Peegel.
- Venekeelse Ellujäämiskooli pereklubi teismelistele ja nende peredele koguneb palvekojas neljapäeviti, matkad ja ronimistreeningud toimuvad laupäeviti ning enesekaitsetreeningud Lasnamäe Spordikompleksis pühapäeviti.
- Kogudusel on oma peenar Laagna ja Pae kogukonnaaedades.
- Hoiame sidet sõpruskogudustega.
- Osaleme jõudumööda Lasnamäe linnaosa ja kogukonna elus, talgutel ja üritustel, nt. advendiküünla süütamistel ja Pirukafestivalil.
- Vahel pakume pargis või turutänaval lõkkekohvi ja kutsume kogudusse.
- Vahendame toidu- ja riideabi.
- Palume Lasnamäe piirkonnale ja kogukonnale Jumala õnnistust!
EELK LASNAMÄE PÜHA MARKUSE KOGUDUSE ALGATUSGRUPP 19.02.2018
VISIOON
Lasnamäe linnaosas toimiv kogukonna kogudus: kaasav osadus, jumalateenistused, noortetöö, evangeeliumi kuulutamine, kogukonna probleemidega kursis olek ja võimalusel lahenduste leidmises osalemine.
STRATEEGIA
Oleme avatud kogukonna kõikidele liikmetele olenemata east, soost, päritolust jne, pakkudes vaimulikku kodu ning eneseteostamise võimalusi vastavalt vaimulikele huvidele ja vajadustele.
Teeme koguduse kogukonnas nähtavaks, suheldes aktiivselt lasnamäelastega väljaspool kogudust ja arendades koostööd Lasnamäe linnaosavalitsusega ning kohalike sotsiaal- ja haridusasutustega.
Koguneme regulaarselt jumalateenistusele ja osadusüritustele, milliste läbiviimisel pakume aktiivset kaasateenimist kõigile koguduse liikmetele. Teeme noortetööd kaasavalt ja noortepäraselt, pakkudes neile võimalust vaimulikuks kasvamiseks ning oma andide leidmiseks ja rakendamiseks.
Liikmeskond kasvab nii uute liikmete kui ka teistes koguduses hingekirjas olevate lasnamäelaste varal.
Teeme sidusamat koostööd konsistooriumi ja praostkonnaga koguduse kasvamise edendamiseks ning koguduse vaimuliku leidmiseks.
Arendame pikaajalist ja mitmekülgset koostööd sõpruskogudustega, sh koguduse käivitamiseks vajaliku vaimuliku ja materiaalse toetuse leidmiseks.
Algatusgruppi motiveerib kogukondlikku identiteeti toetava iseseisva Lasnamäe Püha Markuse koguduse ametlik asutamine.
Annetused
Oleme tänulikud iga annetuse eest!
NB! Hetkel on meie pangakonto veel emakoguduse, EELK Tallinna Püha Vaimu koguduse nimel
EESTI EVANGEELSE LUTERLIKU KIRIKU TALLINNA PÜHA VAIMU KOGUDUS
EE112200221075759084
Swedbank SWIFT/BIC: HABAEE2X
Raha kasutame:
- Ruumi üürimiseks ja kommunaalkulude tasumiseks
- Koguduse tegevuseks, nt teavitamiseks ja töötasudeks
Sakramendid
RISTIMINE
Ristimisel saab inimene kiriku liikmeks. Kuuludes jumalarahva perekonda, on ristitud inimene kutsutud kasvama usus, Jumala tundmises ning järgima Jeesuse õpetust. Lapse ristimisel võtavad vanemad ja ristivanemad endale kohustuse kasvatada last kristlikus usus.
Ristimine toimetatakse veega Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse. Ristimiseks kasutatakse puhast vett, mida pannakse ristitava pähe. Last võib ristida juba päris esimestel elukuudel. Täiskasvanu ristimiseks ei ole ealisi piiranguid. Kui inimene on jõudnud leeriikka ja ta on lapsena jäänud ristimata, toimub tema ristimine koos konfirmatsiooniga.
Ristivanem
Lapsel peab ristimiseks olema vähemalt üks ristivanem, kes on ise ristitud ja konfirmeeritud ning vähemalt üks tema vanematest peab samuti olema ristitud ja konfirmeeritud. Erandkorras võib ristivanem kuuluda ka teise konfessiooni. Ka täiskasvanul võib olla ristivanem, kuid see ei ole kohustuslik.
Ristivanema ülesanne on aidata perekonda (vajadusel vanemate puudumisel nende asemel) lapse kristlikul kasvatamisel, et ristitud laps võiks saada eakohast ristimisõpetust ning kasvada jumalakartuses ja -armastuses. Ristivanem on ristimistalituse tunnistajaks ja saab vajadusel tõestada, et tema ristilaps on ristitud. Ristivanem annab talitusel lubaduse palvetada ristilapse eest ning aidata teda oma sõna ja eeskujuga, et ta võiks püsida kristliku Kiriku elava liikmena, armastades Jumalat ja ligimest nii, nagu Kristus meid on õpetanud. Kogudus toetab omalt poolt laste- ja noorsootöö ning leerikooli kaudu lapse usulist kasvamist.
Ristimise koht ja aeg
Ristimine peetakse üldjuhul kirikus või kabelis seal asuva ristimiskivi või altari juures. Võimalik on ristida ka kodus või muus sobivas kohas. Ristimise aeg ja koht lepitakse kokku ristimist teostava vaimulikuga. Enne ristimist on soovitatav vanematel ja ristivanematel koos ristitava lapsega kohtuda vaimulikuga. Ristimistalituse eest on sobilik tasuda kogudusele ristimisannetus.
Kes ristib?
Ristimise õigus on igal luterliku kiriku vaimulikul. Ristimist on soovitatav taotleda oma elukohajärgse kogudusest. Juhul kui lapse või täiskasvanu elu on ohus ja soovitakse tema ristimist, võib seda teostada ka teine ristitud inimene. Sellist ristimist nimetatakse hädaristimisteks ja see kinnitatakse hiljem koguduse õpetaja poolt.
Ristimise rõivastus ja kaelarist
Ristimisriietus on valge. Laste puhul on võimalik kasutada ristimiskleiti, täiskasvanute jaoks on mitmes koguduses kasutusel valged pikad ristimisrüüd.
Traditsiooniliselt on ristimisel saanud ristitav endale kaelaristi. Soovitatavalt on see väärismetallist (hõbedast või kullast) ketiga rist, mis talitusel õnnistatakse ja kaela asetatakse. Laste puhul on kaelarist sageli ka kingitus ristivanemate poolt.
Mis saab siis, kui ma ei mäleta oma ristimist?
Ristimine kehtib ka siis, kui inimene ise oma ristimist ei mäleta. Kui inimene ei tea kindlalt, kas ta on ristitud või mitte ja seda ei ole võimalik ka kusagilt järele kontrollida, võidakse läbi viia niinimetatud tingristimine.
Kui te soovite lasta ristida ennast või oma lapsi, võtke ühendust meiega!
ARMULAUD
Armulaud on sakrament, milles inimene pühitsetud armulaualeiva ja -veini kujul vastu võtab Jeesuse Kristuse ihu ja verd, s.t teda ennast. Armulaud on erinevalt ristimisest mitmekordne sakrament ja sellest on soovitatav osa võtta nii sageli kui võimalik. Armulaud on kirikuliikme vaimulik teemoon, roog, mis on vajalik, et kasvada Jumala tundmises ja kogemises.
Kes võib armulauale tulla?
Armulauale võib tulla iga ristitud ja konfirmeeritud kiriku liige. On oluline, et inimene oleks teadlik, millega on armulaua puhul tegemist. Ristitud laps võib tulla armulauale koos oma vanemate või ristivanematega, kui talle on selgitatud armulaua tähendust. Armulauale võib ristitud ja konfirmeeritud kiriku liige minna igasse luterlikku kirikusse Eestis ja välismaal. Armulaud ei maksa midagi.
Kuidas armulauda vastu võtta?
Armulaua vastuvõtmiseks on erinevaid viise ja vahel sõltuvad need koguduse tavadest. Enamasti tullakse luterlikes kirikutes armulauaks altari ette ja põlvitatakse. Suurema rahvahulga puhul toimub armulaua jagamine vahel ka elavas järjekorras.
Armulaualeiva võib lastada vaimulikul asetada keelele või käele. Käele asetatud leib asetatakse oma käega suhu või kastetakse karikasse ja asetatakse seejärel suhu. Oluline on olla armulaual keskendunud ja käituda väärikalt.
Kas armulaud on hügieeniline?
Armulauda pühitsev ja jagav vaimulik on kohustatud tagama armulaua hügieeni. Armulauaks tarvitatavad karikad ja taldrikud peavad olema puhtad, varutud on piisav kogus armulauatarvete puhastamiseks vajalikke linikuid, et jagamisel osalevate inimeste käed oleks puhtad ja eelnevalt desinfitseeritud.
Armulaua karika serva puhastatakse hoolikalt ning jälgitakse, et kogu toiming oleks kaunis, väärikas ja hügieeniline. Kelle jaoks ühisest karikast joomine tundub raske, saab oma leiva katta karikasse.
Kuidas saada viimset armulauda?
Sellist mõistet nagu “viimne armulaud” meie kirikus ei tunta. Küll on aga olemas haigete armulaud, mida toimetatakse haiglates, hooldekodudes, haigete kodudes ja mujal, kus on inimesi, kes oma tervislikel põhjustel ei saa kirikusse armulauale tulla. Sel juhul on sobilik kutsuda vaimulik koju armulauda pühitsema. Selle kohta vaata lähemalt lehelt Haigete ja surijate võidmine.
Meie koguduses kaetakse armulaud igal pühapäeval venekeelsel jumalateenistusel kell 11 ning kaks korda kuus eestikeelsel jumalateenistusel kell 16 (kuu 2. ja 4. pühapäeval)!
PIHT
Piht on hingehoidlik talitus, millel inimene tunnistab vaimuliku juuresolekul Jumalale oma eksimused ja võtab siira kahetsemise korral vaimulikult vastu pattude andeksandmise. Me kõik oleme alles teel täiuse suunas, oleme patused ja ekslikud ning seetõttu vajame kõik andekssaamise kogemust. Kuigi igal jumalateenistusel toimub ka ühispiht, siis erapiht võimaldab ennast sügavamalt läbikatsuda ja saada väga isiklik ja lähedalt puudutav andestuse kogemus. Lisaks sellele on erapihi eel või järel võimalus pikemaks hingehoidlikuks vestluseks.
Kus ja kellele pihitakse?
Enamikes luterlikes kirikutes ei ole kasutusel pihitoole. Siiski leitakse pihitalituseks privaatne ja sobilik koht kirikus või mõnes muus paigas. Pihitalituse võtab vastu vaimulik, kellel on ametist tulenevalt kohustus pidada pihisaladust. See tähendab, et mitte midagi pihil kuuldust ei tohi ta avaldada ühelgi moel kolmandatele isikutele.
Kuidas pihitakse?
Pihiks on soovitatav valmistuda kümne käsu abil, vaagides oma tegusid ja tegematajätmisi. Pihil tuleb nimetada oma konkreetsed patud, ilma otsimata põhjendusi või vabandusi. Võimalusel tuleks enne esimest pihti kohtuda oma pihiisaga, kes annab juhtnööre pihiks valmistumiseks.
Kes võib käia pihil?
Piht on ennekõike ristiinimese õigus, sest pattudest lahtimõistmine toimub usu peale Jeesusesse Kristusesse. Küll aga on igal inimesel sõltumata tema usulistest veendumustest õigus tulla kirikusse paluma hingehoidlikku vestlust.
Meie venekeelne vaimulik Pavel on reedeti kell 15-18 Pae palvekojas selleks, et vestelda inimestega. Kell 18 algab ühine pihipalvus. Eestikeelse pihi jaoks võta ühendust eestikeelse vaimulikuga.